DNA

Lonto Wikipedia, ensiklopedia pereyi bahasa Hulontalo
Struktur heliks ganda DNA. Atom-atom pada struktur tersebut diwarnai sesuai dengan unsur kimianya dan struktur detail dua pasangan basa ditunjukkan oleh gambar kanan bawah
Gambaran tiga dimensi DNA

Pa’ato deoksiribonukleat wanu otawa lo tau he singkatiya lio lo DNA (bahasa inggeleti: deoxyribonucleic acid), uti butiye tuwewu pa’ato nukleat mowali pohuna lio lo mowarisi laku. Oluwo pa’ato deoksiribonukleat tilapu lio lonto nukleoprotein u mohutu to delomo inti sel. Te James Dewey Watson wau te francis butiye ta motota mulo-mulo u mopotunggulo buti modeli struktur DNA to tawunu 1953 wau rupa liyo momili. DNA butiye silusuniya liyo lonto duluwo rante polinukleotida.[1]

Tentang DNA[boli'a | boli'a bungo]

DNA butiye madelo biomolekul u motahu wau mokode parenta-parenta genetika to organism wau virus daadata. Parenta-parenta genetika butiye huna lio damango to delomo pertumbuhan perkembangan wau huna lo organisme wau virus. DNA butiye asam nukleat; mopotuwawu lo protein wau karbohidrat, asam nukleat butiye makromolekul esensial ode nga’amila tumulo u otawanto. Daadata molekul DNA pilohutu lio lonto duluwo unting biopomer u yilo pilin nga’ami lapata’a yilo hutu malali heliks pingi. Duluwo unting DNA buti otawanto tilanggula lio nukleotida. Tingga tutuwewu lo nukleotida pilohutu lio lonto ngopohiya lo mobata nitrogen  (guanina (G), adenina (A) , timina (T), atau sitosina (C)), hula  monosakarida u tilangguo lio deoksiribosa, wau gugus fosfat. Nukleotida-nukleotida butiye, lapata pilotuwawu lio ode tuwewu rante u kovalen lonto hula tuwewu nukleotida wau fosfat nukleotida uwewo. Hasil liyo butiye malali rante binggungo hula fosfat u yilo tilambango. Lonto kaida pari liyo mobata (A ode T wau C ode G), tihuto  hidrogen  mopotihuto mobata lonto duluwo unting polinukleotida malali DNA unting ngopari.[2]

Duluwo unting DNA laku anti-paralel, patuju lio lonto duluwo butiye ngopari ja sama. Ode tuwewu gugus hula, yilo tuheto ode tuwewu lonto wopato jenis nukleobasa. Barisi lo asam nukleat wopato nukleobasa ode haya’o mota lo rante binggungo DNA butiye u molahu kode informasi biologis. Lonto proses biokimia u he tanggula lio transkripsi, unting DNA hepohuna lio mopo tantu barisi lo mopa’ato amino protein u pilo tihula lio.[3] Barisi kimia DNA u oluwo mopohutu tiyo mo mari lo molahu informasi biologis ode nga’amila tumu-tumulo, rante binggungo DNA resisten ode mopobuta’o kimia, wau duluwo unting ode struktur unting pingi DNA molahu informasi biologis u ngopotuwawu. Lonto uwito, informasi biologis utiye  ma direplikasi wanu duluwo unting DNA ma po wiwi liyo. Ngope’e nga’amila DNA (yilebe lonto 98% ode tau) tabe’ati liyo non kode patuju liyo bagahi utitiye dila o huna ode menyandikan protein.[4]

To delomo sel DNA silusuniya liyo to delomo kromosom. To masa mobuta’o sel, kromosom-kromosom butiye po pingi liyo to delomo proses u he tanggula liyo replikasi DNA. Organisme eukariotik (binatangi, tumu-tumulo, fungsi wau protista) mopotahu daadata DNA liyo to delomo inti sel wau sisa liyo ngo’idi to delomo organel madelo mitokondria wau kloroplas. Pilopobale liyo organisme prokariotik (bakteri wau arkaea) molahu DNA liyo to delomo sitoplasma. To demolo kromosom protein kromatin madelo histon o huna liyo to delomo mopobarisi DNA malali struktur kompak. Struktur kompak butiye u mo himeluwa lonto DNA ode protein uwewo. Sababu boyito momantu kontrol bagian-bagian DNA u tonu mowali transkipsi liyo.[5] Ta motota mopohuna DNA malali pilakasi molekuler u mopokaluwari teori-teoru wau aadati-aadati fisika. Madelo teorema erdogik wau teori elastisitas. Tabe’ati-tabe’ati materi DNA u ja samawa lonto uwewo mopohutu DNA butiye gaga da’a wanu telitiyalo lo ta motota wau insinyur u he mokaraja do bidang mikro fabrikasi wau nanofabrikasi material. Ngolo huna liyo to bidang material butiye madelo origami DNA wau material hibrida basis liyo DNA.[6]

Referensi[boli'a | boli'a bungo]

  1. Susilawati dan Bachtiar, N. (2018). http://repository.uin-suska.ac.id/26091/1/Buku%20Biologi%20Dasar%20Terintegrasi.pdf Pekanbaru: Kreasi Edukasi. hlm. 141. ISBN 978-602-6879-99-8.
  2. "Soliton dan DNA". lipi.go.id (dalam bahasa Inggris). Diarsipkan dari versi asli tanggal 2021-04-20. Diakses tanggal 2021-04-19. 
  3. "transcription / DNA transcription | Learn Science at Scitable". www.nature.com. Diakses tanggal 2021-04-19. 
  4. "Tanamkan Pemahaman Tentang Cara Membuat/Menyusun DNA/ADN". kalsel.kemenag.go.id. Diarsipkan dari versi asli tanggal 2021-04-19. Diakses tanggal 2021-04-19. 
  5. Rahmadia. 2019. Genetika Dasar. http://repository.uinsu.ac.id/9141/1/Modul%20ajar%20Genetika.pdf
  6. Mashaghi, Alireza; Katan, Allard (2013-11-01). "A physicist's view of DNA". arXiv e-prints. 1311: arXiv:1311.2545.