Atom

Lonto Wikipedia, ensiklopedia pereyi bahasa Hulontalo
Atom helium
Helium atom ground state.
Helium atom ground state.
Ilustrasi atom helium u mopobilohe bungo lo atom inti atom (merah muda) wau distribusi awan elektron (hitam). Bungo lo atom (kanan atas) berbentuk simetris hulu-hululo, openu ode bungo lo atom u lebe susa tio layito odito
Klasifikasi
Satuan terkecil unsur kimia
Sifat-sifatlayito
Kisaran massa 1,67Templat:Espsampai dengan 4,52Templat:Espkg
Muatan listrik nol (netral) ataupun muatan ion
Kisaran diameter 62 pm (He) sampai dengan 520 pm (Cs)
Komponen Elektron dan inti atom yang terdiri dari proton dan neutron

Atom uyito-yito tuwawu satuan duduta'a materi, u terdiri yitato lo bungo lo atom wawu heengo elektron bermuatan negatif u heli-helili oliyo. Bungo lo atom terdiri yitato proton u berrmuatan positif, wau neutron u bermuatan netral (kecuali to bungo lo atom hidrogen-1, u diila woluo neutron).[1] Sekumpulan atom odito poli mowali berikatan tuwawu sama uwewolio, wau motitihutu ngobotu molekul. Atom u a jumula proton wau elektron u sama bersifat netral, hiambola u o jumula proton wau elektron u berbeda bersifat positif mealo negatif wau pole odelo ion. Atom dikelompokkan huta-huta'a jumula proton wau neutron u terdapat to bungo lo atom boito. Jumula proton to Atom molandu unsur kimia atom boito, wau jumula neutron molandu isotop unsur boito.[1]

Sojara[boli'a | boli'a bungo]

Berbagai atom dan molekul yang digambarkan pada buku John Dalton, A New System of Chemical Philosophy (1808).

Konsep uyito-yito materi terdiri londo satuan-satuan meewiwi u diila mowali tayadu poli mowali satuan u lebe kiki'o o hiheolio tuwawu milenium. Dabo, pikiirangi boito masihlah bersifat abstrak wau filosofis, daripada huta-huta'a pengamatan empiris wau eksperimen. Wolo filosofis, deskripsi sifat-sifat atom bervariasi tergantung to budaya wau aliran filosofi boito, wau layito poli woluo unsur-unsur spiritual to delomoliyo. Openu odito, pikiirangi lo duduta'a mengenai atom mowali tolimo ale ilmuwan-ilmuwan ribuan taawunu lapata'o, sababu tio wolo elegan mowali mopopatata oyilotapu-tapu bohu to bidang kimia.[2]

Komponen-komponen atom[boli'a | boli'a bungo]

Partikel subatom[boli'a | boli'a bungo]

Openu bohulioliyo lo la'iya lo atom berarti tuwawu partikel u diila mowali dipotong-potong poli mowali partikel u lebe kiki'o modelomo terminologi ilmu pongotota modern, atom tersusun yitato berbagai partikel subatom. Partikel-partikel penyusun atom botia uyito-yito elektron, proton wau neutron. Dabo hidrogen-1 diila woluo neutron. Odito poli haleliyo to ion hidrogen to ion hidrogen positif h+.[3]

Inti atom[boli'a | boli'a bungo]

Bungo lo atom terdiri yitato proton wau neutron u terikat sama-sama wolo to pusat lo alam. Wolo kolektif, proton wau neutron boito pole odelo nukleon (partikel penyusun inti).[4]

Awan elektron[boli'a | boli'a bungo]

Elektron, sama odelo partikel uwewolio, o watade odelo partikel mealo odelo baleango (dualisme gelombang partikel). Heengo elektron uyito-yito tuwawu da'erato ali lo potensi to toonu timi'idu elektron mo'otapu sejenis baleango po'o-po'oyo (uwito baleango u diila mo'olio'a relatif ode inti) totolu dimensi.[5]

Watade lo atom[boli'a | boli'a bungo]

Huta-huta'a definisi, dulo atom lo jumula protonu identik to bungoliyo termasuk ode delomo unsur kimia u sama. Atom lo jumula proton sama dabo lo jumula neutron berbeda uyito-yito duluwo isotop hihide londo tuwawu unsur u sama. Odelo contohnya, ngo'aa'ami hidrogen woluo tuwawu proton, dabo terdapat tuawu isotop hidrogen u dilla woluo neutron (hidrogen-1), tuawu isotop u woluo tuwawu neutron (deuterium), duluwo neutron (tritium), wau tau uwewo.[6]

Asali usulu wau masaatiya[boli'a | boli'a bungo]

Atom menduduki ngohelili 4% densitas energi ngo'aa'ami u woluo modelomo alam semesta, wolo densitas liyo rata-rata ngohelili 0,25 atom/m3.[7] Modelomo galaksi Bima Sakti, atom woluo konsentrasi lebe molanggato wolo densitas materi modelomo medium antarbintang berkisar wolota 105 sampai dengan 109 atom/m3.[7]

Referensi[boli'a | boli'a bungo]

  1. 1,0 1,1 Media, Kompas Cyber (2021-01-24). "Partikel-Partikel Penyusun Atom: Proton, Elektron, Neutron". KOMPAS.com (dalam bahasa Indonesia). Diakses tanggal 2021-04-22. 
  2. Ponomarev, L. I. (1993). The quantum dice. Bristol: Institute of Physics Pub. ISBN 0-585-28014-2. OCLC 45727576. 
  3. Demtröder, Wolfgang (2006). Atoms, molecules and photons an introduction to atomic molecular and quantum physics ; with 43 tables (dalam bahasa English). ISBN 978-3-540-20631-6. OCLC 181435713. 
  4. Basic knowledge of radiation and radioisotopes : Scientific basis, safe handling of radioisotopes and radiation protection. Nihon Aisotōpu Kyōkai, 日本アイソトープ協会. Tōkyō: Nihon aisotōpukyōkai. 2005. ISBN 4-89073-170-9. OCLC 170039091. 
  5. Mulliken, Robert S. (1967-07-07). "Spectroscopy, Molecular Orbitals, and Chemical Bonding". Science (dalam bahasa Inggris). 157 (3784): 13–24. doi:10.1126/science.157.3784.13. ISSN 0036-8075. PMID 5338306. 
  6. "The Isotopes of Hydrogen". www2.lbl.gov. Diakses tanggal 2021-04-22. 
  7. 7,0 7,1 Choppin, Gregory R. (2002). Radiochemistry and nuclear chemistry. Gregory R. Choppin, Jan-Olov Liljenzin, Jan Rydberg (edisi ke-3rd ed). Woburn, MA: Butterworth-Heinemann. ISBN 978-0-08-051566-3. OCLC 182729523.